Mulle on alati tundunud käsitöö kinkimine selline libe tee. Ühest küljest ju tore, et oled vaeva näinud, aga võib-olla kingisaajal pole üldse vajagi seda heegeldatud linikut või triibulisi sokke. Seetõttu olen omatehtud asju kinkinud inimestele, kes on minult midagi konkreetset küsinud, või äärmisel juhul neile, keda kindlasti tean minu käsitööd hindavat.
Meie viimasel kohtumisel Karini ja Eveliga arvasid mu sõbrannad aga hoopis vastupidi ja üritasid mind veenda, et nad sooviks iga kell, et neile käsitööd kingitaks.
Õmblesin siis neile jõulukingiks poekotid.
No comments:
Post a Comment