Kodukooli Sipsikud

Hugol oli vaja kodukooli tööõpetuses õmmelda Sipsik. Õnneks selgus peagi, et see jääb vabatahtlikuks tegevuseks ja kuna hoolimata meedia kuvandist, mis räägib vaid koroonakarantiinis igavlevatest inimestest, on mul kaks algklassilast, lisaks veel üks mudilane, lisaks veel oma päristöö, lisaks kõikidele 3 korda päevas süüa teha ja koristada, nii et Sipsiku õmblemise juhendamine ei kuulunud nagu tõesti mu prioriteetide hulka...

Aga siis umbes nädal aega hiljem teatas Hendrik, et tema ikka tahaks ise Sipsikut õmmelda. Vastasin talle, et jajah, küll me kunagi teeme, aga kui ta ikka visa järjekindlusega 4 päeva järjest iga päev küsis, kas täna, siis andsin lõpuks alla.

Lõike joonistasin ise võimalikult lihtsa, materjali leidsime muidugi mu kapist, aega võttis küll õige mitu õhtut, aga sellised peajalgsed kodukoolitatud nad tulidki!

Lastele väga meeldis ja kokkuvõttes oli päris tore meisterdamine!

Karud ja krokodillid

 

Pärast seda, kui lõpuks ometi endale overloki sain, olen hakanud palju rohkem trikotaaži õmblema, sest tõesti tavalise õmblusmasinaga pole ikka päris see.

Kapikoristuse käigus tuli välja väike jupike vahvate karudega kangast, suurem osa oli kulunud selle kombeka voodriks. Roosad tükid olid varem mu enda T-särk ja täpiline ka viimane jupike ühest muust projektist, nii et sai varusid vähendatud veidi.

Sinine särk oli eelmises elus olnud meeste T-särk, taskuks said väiksed nunnud krokodillid, mis olid samuti jäägid ühe kombeka voodrist.

Särgid tulid ägedad, ainult pildistamine on selles vanuses modelliga keeruline.