Wednesday, December 14, 2011

Teine katse

Peale esimest ebaõnnestumist olin küll pettunud, kuid ei jäänud muud üle, kui ikkagi lubatud kott valmis teha. Seekord valis kanga koti omanik ja mina tegin ekstra suured õmblusvarud.
Selle koti õmblemise ajal sain aru, miks käsitööga tegelevad põhiliselt pensionärid ja lastega kodus olevad emad, sest tööl käimise kõrvalt oli õmblemiseks aega küll väga raske leida.
Aega läks, aga selline ta sai.


Pudipõlled lastehoidu




Sügisel hakkas Hugo käima lastehoius. Sinna tegin talle kangajuppidest uued pudipõlled.
Sama vana lõike ja idee järgi.

Üks õnnetu kott

Augustis juhtus selline lugu, et minuga võttis ühendust üks mulle täiesti võõras tüdruk. Ta oli juba ammu endale otsinud arvutikotti ja oli netis juhuslikult sattunud mu blogisse ja siis ta kirjutaski, kuidas talle minu tehtud kotid meeldisid ja ta soovis, et ma ka talle arvutikoti teeksin.
Loomulikult olin ma kõrvust tõstetud ja nii lubasingi talle koti õmmelda. Tuleb tunnistada, et niimoodi võõrale inimesele, keda ma kunagi isegi näinud pole, oli see ikka oluliselt raskem kui omadele teha!
Kott sai valmis ja tuli minu meelest ka väga ilus, aga õnnetus seisnes selles, et kuidagi (ma tõesti ei tea, kuidas nii juhtuda sai) oli see õige arvuti jaoks natukene liiga väike.
Ja nüüd seisabki see õnnetu kott mul kodus niisama.
Kui veel keegi tunneb, et tema arvuti tahaks sellise koti sees olla, siis võib minuga ühendust võtta katrin.reima (ät)gmail.com.
Koti mõõdud on 38 x 26 x 5 cm.